Mida teha oma sünnipäeval..
31.05 kell 22.00 Erm helistab “Pane meid Ernale kirja, soodus regamine läheb kinni 2h pärast!”
No saime selle tehtud Parkeriga pool tundi enne tähtaega. Mingit Erna vaimu veel peal polnud. Pealegi see aasta Erna täpselt langeb sünnipäevaga kokku, 02-04.08.
Kaks kuud vaikust
01.08 õhtul tuli messengeri küsimus, et kuidas kohale läheme? Sai natuke arutatud ja side lõpp. Kohtusime esimest korda Kautlas 02.08 kell 18.00, meie stardini oli veel 1h40
See aasta oli start Voose rahvamajast. Olime ilusti tund enne kohal ja võtsime viimast Parkeri kaasas olnud burgeritest.
Start. Esimeseks tegevusülesandeks stardis oli küpsisetordi valmistamine. See läks meil kiiresti ja kunstipäraselt. Pärast veel kuulsime kommentaare, et nagu oleksime šokolaadiga kaunistamisega liiale läinud…no võibolla Sander lasi neid lumehelvestena langeda aga….. tort sai valmis ja võis rajale minna.
Ernas siis saad igas punktis järgmise koha kordinaadid ja sedasi oli plaan veeta järgmised 36h. Punktist punkti läbi metsa.
Punkti kaks oli vähe maad. Liikusime ja sattusime põllu peal vastutegevuse peale. Möödusime nendest 10m pealt aga siis nad ei tohi paukpadrunitega täristada. Aga! õnneks/kahjuks nad olid 400m kaugusel stardist ja ohutu tsoon on 500m, Muigasime ja läksime edasi :), elud jäid järgi. Pärast veel täristati meile põllu peal taustaks. Oli kohe hea meeldetuletus, et nad on olemas. Esimene lõik oli lihtne.
Punktis kaks pidime selga panema päästjajope, kiivri ja kindad. Ning siis aja peale välja lõikama paberist tuletõrjeauto, selle kokku liimima ja siis koos vooliku ning kustutiga jooksma karjääri ja väikse tule tekiga ära kustutama. Selle saime kiirelt tehtud. Sander laulis peale lõikamist ” isa oli kuldimuna lõikaja….”
Punkti kolme poole sumpasime juba kraavides ja kuuse võsas. Jõudsime jällegi järeldusele, et kõige parem asi maailmas on harvendatud haava noorendik ja seda pimedas. Seal ei ole võimalik mitte yhtegi sammu astuda nii, et kõhuli ei käi. Lampe ka põlema ei saanud panna kuna vastutegevus ei maga.
Punktis oli ülesandeks piiratud alal käia üks haaval, leida sealt asju ja neid meelde jätta. Samuti olid puude küljes mõistatused kirjas ja need pidi meelde jätma ja ära lahendama. Rääkida alalt ei tohtinud ehk jooksed alale, otsid asju ja püüad nt sudoku meelde jätta ja välja joostes räägid teistele ja lahendad. Meil läks üle keskmise hästi. Pimedus saabus..
Neljandasse punkti liikudes lõi kell 00.00. Keset söötis põldu ütlesin “Stop!”, Kõik vaatasid imestunult. Sobrasin kotis, võtsin sealt midagi head vedelikku välja ja ütlesin “nüüd on aeg mulle õnne soovida!” Sünnipäev võis alata. Neljas punkt oli esmaabi punkt. Kannatanu oli elektri all ja siis oli seal veel tema väike õde ringi jooksmas. Punkte saime ülesande eest 7/10. Hea tulemus.
Viies punkt oli jõe kaldal. Iga aasta on midagi veega seotud aga öösel? No oligi nn kobarpunkt. Pidime moonutavate prillidega granaate kasti loopima ( 4/10 ). Siis kapten Jaanus eraldati meist ja pidime eraldi vastama samadele küsimustele, iga sarnase vastuse eest tuli punkt ( 8/10 ) ja siis SUP lauaga jõe peal teatesõudmine. Selle võitsime ära. AGA siis kui sokid olid kuivatatud lõkke ääres tuli kõik riided ära võtta, asjad prügikotti ja karsumm jõkke, sest rada läks üle Jägala. Tegelikult pold häda midagi, Õhk oli +6 ja vesi kuskil 16. Teisel kaldal oli mudugi ragistamist, et läbi roostiku kaldale saada. Ehk mida teha oma sünnipäeva – Ujuda alasti üle Jägala keset ööd.
Kuuendasse liikumisel olime vast liiga ettevaatlikud vastutegevuse osas. Kaotasime seal aega ja mõned punktid. Kaasas olnud kümnest sokipaarist olid juba 7 märjad. Tegevuskoht oli Kaunissaare veehoidla kaldal. Punktis tuli visata aja peale viskeliini. Iga täpne vise andis punkti ( 6 punkti ), tegime sooja söögi, õues oli juba valge.
Sokid olid koti küljes kuivamas ja osad panin kindana kätte kuivama. Suutsin sedasi kaks paari sokke ära kuivatada 🙂 ja krt ühe paari kuive sokke kaotasin raiesmikul taskust ära. Tuju oli hea, kõht täis ja vett sundisin ennast jooma igas punktis vähemalt ühe 0.5l pudeli jagu. Varustusest oli mul kaasas nii vähe kui võimalik. Riided seljas, kotis olid vaid sokid ja üks t-särk ning vihmakeep. Söök, 1l vett ja 5 pakki kuivtoitu. Rogaini ajaks oli koti põhjas kummikarud. Suutsin neid hoida õigeks ajaks.
Seitsmendasse liikudes saime suure elektriliini alla ja liikumine oli kiire. Hommikune kaste garanteeris munadeni märja tunde. Punktis tegime sooja söögi. Kunks pudru tõmbas kotis, soojendasin sellega veel varbaid.
Tegevuseks oli miinivälja läbimine. Lintidega piiratud rajal olid tamiiliga lõksud, talgi miinid jne. Saime 10/10. Hästi.
Kaheksas punkt oli Kiviloo külakiige juures. Pidime külakiigega nn kõrgust kiikuma. Meil läks vist 10 sekundit kui olime max kõrgusest juba 20cm kõrgemale kiikunud. Mass loeb 🙂 10/10. Päike oli väljas, tegime väikse peatuse, soe söök ja soki kuivatus. Regulaarne soe söök ja vesi hoidis asjad korras. Päike oli hea.
Yheksandas punktis oli õhupüssidest laskmine. Kaks käisid enne binokliga vaatamas märke ja tegid tulekaardi. siis teised tulid lasid kaardi järgi. Laskjad punktide väärtusi ei näinud, vaid pidid märkmeid kasutada. Läks hästi. Jälle soe söök ja edasi. Enamik punktide vahesid oli ca 2h metsas ragistamist ja distantsilt 5-8km.
Vastutegevusega oli hästi, püsisime sihtidel ja metsas. Navigeerimis apse veel suuremaid polnud – mudalodudesse polnud jõudnud…veel.
Kümnendas punktis plaanisime pikemalt puhata. Käidud oli juba 45km ja sellest enamus oli metsas ja võsas ragistamine. Põlvetõste ja kuusevõsa olid teinud oma töö. Tegevus punktis oli äge. Karbis oli A4 paber, nõel, spinner, kruvid, lauajupp ja vinüülplaat. Kümme punkti sai siis kui ütled ära, et mis muusika on nimeta plaadil ja kes esitab. Ehk ehitasime gramofooni käepärastest asjdest. Kuulsime kiiresti tuttava hääle plaadilt. Saime 10/10’st ja ülesande tegime ära vist 2 minutiga. Onu Remus ja Tõnu Aav 🙂 Tukastasime pool tundi, soe oli.
Järgmisse punkti minnes ostus üks pisike kraav aga läbimatuks loduks. Aeg jooksis ja tegime väikse põike võrreldes algse plaaniga., et aega säästa. Iga hilinetud 10 minutit andis ju ühe miinuse juurde. Seda ei saanud lubada. Tegevuseks oli kõrgseiklusraja läbimine. Võtsin ronimise enda peale, teised alt köitega aitasid kaasa, et saaksin karata järgmise prussi või rippuva rehvi peale. Eesmärk oli köie otsast kommikott alla lüüa. 10/10. Lisaks oli veel nn söömispunkt – anti midagi väga väga jubedat. Koorimata vutimune ja silmu. Sõime kõik ära ja küsisime juurde – ei antud.
Sealt edasi ootas vaid viimane vastutegevusega lõik. Ette antud aeg tundus kuidagi liiga lühike aga vahest kohe veab. Sattusime kuiva kraavi, mis läks osa rajast õiges suunas ja oli kõva nagu asfalt. Liikusime kiirelt ja saime isegi boonust aja eest. Viimases punktis saime nn laiba tuvastamist teha, et kes ta on ja kust tuleb ja millega tegeles. Otsisime taskud läbi ja rääkisime juurde leitud asjadele, et kuidas nendega saab asju edasi tegeleda. 9/10
Hakkas tibutama. Märjad riided seljast ja keerasin ennast termoteki sisse. Sai tunnike tukutud. Jaanus ajas mind üles, et nüüd rogainile minek. Unise peaga ajasin riided selga ja saapad jalga. Kaardid käes, jagasime punktid oma vahel ära. Julge plaan oli kõik punktid nelja peale metsast ära tuua.
Alustuseks liikusime koos kuni Jaanus ja Sander kadusid, siis kadusin mina ja Parker pani mööda teed edasi. Rogaini kontrollajaks oli 8h. 2h peale starti tundus kõik hästi, Jaanus ja Sander olid kõige eraldumad punktid juba kätte saanud. Ma olin leidnud ühe “kuradivõsaspeidusoleva” punkti, mida vist keegi teine ei leidnudki. See oli raske punkt. Uni oli juba mega, ilma lambita tahtis uni ka kõndimise pealt pikali võtta. Salarelv välja! Kummikommid. Neid üks haaval suhu toppides tuli elu tagasi. Telefoniga aegaajalt suhtlesime, punktid tulid ilusti. Kõige kaugema punkti võtsin endale. Kaardi järgi tundus raske maastik aga tegelikult oli lihtne ja kerge rada. Rogaini stardist oli kulunud 5h20 kui lõpetasime. Kõik punktid olid metsast ära toodud. Ainuke meeskond, kes selle ära tegi.
Kautlasse jõudes andsime oma SI pulgad ära rogaini punktidega ja nn elukaardid kohtunikele. Võis sauna minna ja lasta muigel peale tulla.. See aasta tuli siis kokku “vaid” 83km. Saabasteks olid mul eestimaised Samelinid. Kiidan, ei ühtegi villi.
Oi see saun oli hea, pärast veel tünnisaun. Istusime seal, Sander võlus välja ühe tumeda belgia õlu. Lõime kokku, muljetasime ja elasime kaasa teistele lõpetajatele.
Pool kuus saime Parkeriga autosse magama. 3,5h hiljem ajasime kargu alla ja suundusime lõpetamisele, et kuulda kuidas meil siis läks. Näppude peal arvutamine lubas head tulemust.
Esimesed! Sain sünnipäeva kingituseks Erna küünised. Aitähh Jaanus, Sander ja Enno! Tänud ka korraldajatele ja konkurentidele. Jääb meelde!
