Iseenesest mõte pakkida seljakott, haarata kaasa veepudel, tõmmata jalga mugavad jalatsid ning minna teadmata kuhu ning teha teadmata mida, on veidi hirmutav ja väljakutseid pakkuv küll, kuid kogemus ütleb, et see värin hinges ja raja läbimisel saadud emotsioon kaalub kõik kuhjaga üles.
Kolleegidega matkale
Mina olen mõelnud matkamise peale pikalt, kuid mingisugused vabandused on mind tagasi hoidnud ning lõpuks olen ikka asja edasi lükanud. Aga kui eelmisel kevadel sattus mu kätte flaier ERNA Matka infoga, siis see tundus just õige koht, kuhu minna ja jätta igasugused vabandused selja taha. Tuli vaid leida paar samasugust meeldivalt hullumeelset kolleegi ja asi ära teha.
Võit ei ole oluline
Ja ma ei kahetse kordagi, et läksin. Lisaks maha käidud kilomeetritele, mõnusalt leidlikkust, nutikust, nalja, loogikat pakkuvatele ülesannetele, uuele oskusele osata lugeda maastikul liikumiseks antud kaarti, sain teada, et peamine, mida üldse sellisel seiklusel vaja läheb, on mugav jalats, pealehakkamine, hea seltskond ja avatud meel kogeda kõike, mida teekond pakub. Alati on äge osaleda võistlusel ja võita, kuid võit iseenda üle ning sõpradega veedetud kvaliteetaeg kaalub üles igasugused medalid.
Matk on jõukohane kõigile
ERNA Matka skautlik matkarada oma loogiliselt kulgeva raja ja vaheldust pakkuvate ülesannetega on kindlasti jõukohane veidigi varasemalt jalutamise ja maastikul kõndimisega tegelenud inimestele. Miskit üle jõu käivat siin ei ole, kuid raja läbimise järgselt tunned, kuis su keha tänab sind talle panustatud tervisliku aja eest, kuis vaim on ergas ja emotsioonidest tulvil. Jah, kolleegidega matkale tasub minna küll!
Loo autor: Kaja Rebane
Meeskond: Vallaviletsus
