Priimuse Printsesside ERNA Matka lugu on pikem kui need põnevad 24 tundi Tümleri rajal, mis tõid kõigile tiimikaaslastele vinged mälestused, korraliku annuse enesekindlust ja kindla soovi ka uuel aastal end proovile panema tulla. Debüüdiga saime kinnitust, et võistkonnal tervikuna on selleks potentsiaal täiesti olemas ning kogesime, kui oluline on ERNA Matkal hea tiim ja vaimne sitkus.
Matkaks valmistumine
Minu enda lugu on lihtne. Eelmisel sügisel jaksasin jooksulindil järjest joosta vaid 150 meetrit ning sellest seisust välja ronimiseks oli vaja suurt motivatsiooni. Selleks eesmärgiks saigi ERNA Matkal osalemine. Kui hakkasin mõttes tiimi valima, sain aru, et päris igaühega sellist suurt seiklust ette ei võtaks. Mõeldes tagasi meie sooritusele, saame järeldada, et kokku sai ikka üks vägev tiim.
Matkaks ettevalmistus oli teoorias põhjalik. Võite olla täiesti kindlad, et vaatasin läbi pea iga viimasegi video- ja pildimaterjali eelnevatest matkadest ning analüüsisin varasemaid tulemusi ja tabeleid, et valida strateegia või vähemalt proovida aru saada, mis meid ees ootamas on. Sättisime võistkonnaga varustuse nii, et miski ei oleks juhuslik.
Üllatused ja uued kogemused
Ometigi oli reaalne seis hommikul kell 6 stardis nagu tundmatus kohas pea ees vette hüppamine. Olime Tümleri rajal esimene võistkond, kes rajale startis. Ja sealt algasid toredad üllatused. Juba esimeses kontrollpunktis maksimumpunktid teenides saime aru, et meis on rohkem särtsu kui oleks eeldanud. See kajastus ka järgnevates kontrollpunktides ning püüdsime igas punktis anda endast parima. Kuigi meil puudus varasem kogemus koos võistkonnana selliseid katsumusi läbida, tulid kasuks kiired otsused, üksteise usaldamine ja julgus võtta loomulikult vastutust ning see tõi ka tulemusi.
Pean siinkohal kiitma ka võistkonna kaptenit Kadrit, kelle sabas me pardipoegade kombel kenasti püsisime ega löönud ühegi asja ees risti ette. Näiteks enne, kui arugi saime, olime juba paljalt Pirita jõge ületamas, varustus pea kohal, et vastutegevust vältida. Sellised asjad jäävad eluks ajaks meelde.
Vastutegevus oli muidugi omaette elamus ja esimese korra kohta ausalt öeldes päris hirmus. Meie nägime neid mitu korda, aga väljaspool ohutut tsooni nemad õnneks meid mitte. Seega jäid elud alles, kuid see adrenaliin ei unune ilmselt niipea.
Kallid vead ja eksimused
Ei lähe meelest ka see, et eksimustel on kallis hind. Õnnetul kombel kahe koordinaadi segamini ajamise tulemusena kõndisime ligi 8km pikkuse lisaringi, mis maksis meile -11 karistuspunkti. See oli meie matka kõige raskem hetk, sest seni oli kõik kuidagi eriti hästi läinud.
Neelasime selle mõru pilli koos alla ning otsustasime kaotatud aja järgmistes punktides tagasi teha. Panime järgmise käigu sisse, tõstsime tempot, mis niigi oli juba kiire, ja panime 45 km-st edasi nii nagu homset poleks. Polnud enam midagi kaotada.
Küll aga tähendasid lisakilomeetrid seda, et jalgade hügieeni eest õigel ajal hoolitseda ei olnud võimalik. Nii palju plaasterdamist, kui ERNA-l sai tehtud, pole mina elus varem kogenud. Üks soovitus tulevastele osalejatele: meditsiinivarustus olgu matkale kaasa võetud korralik. Seda läheb teil päriselt vaja.
Kuna startisime hommikul kell kuus, pidime lõpetama orienteerumise öösel pimedas ja vihmas. Seal tõi kastanid tulest välja meie kapten. Hiljem tulemusi vaadates oli hästi näha, et hilisematel alustajatel oli sama lõiku võimalik läbida juba hommikuvalguses, mis teeb orienteerumise paratamatult lihtsamaks ning kajastub ka punktitabelis. Loodame, et loosiõnn on uuel aastal helde ja saame ka valges lõpetada. Priimuse Printsesside suurim trump rajal oli kindlasti vaimne tugevus, nutikus ja see, et tahtejõud oli meie suurim jõud. Me ei andnud kordagi alla – ka siis kui oli raske.
Meile jääb ERNA Matkast väga soe mälestus ka kogu korraldusmeeskonnast. Igas kontrollpunktis oli tunda siirast kaasaelamist, mõnusat huumorit ja toetust. Just sellised inimesed loovadki võistluse õhkkonna, mis Erna matka puhul oli kindlasti eriline.
Peale matka
Hiljem selgus, et üks karm õppetund oli meid peale matka veel ees ootamas ja selle avastasime alles siis, kui juba lõpptulemused selgusid. Olime saanud -29 karistuspunkti kõvakattega teel või selle läheduses käimise eest, mis oli meile suur üllatus. Kuid taaskord, õppimiskoht meile uueks aastaks. See kukutas meid lõppkokkuvõttes 10. kohale tulemuste tabelis, kuid andis vaid lisamotivatsiooni, et uuel aastal paremini teha!
Kõik see kokku andis meile kindla soovi uuel aastal tagasi tulla. Meis on olemas võidutahe ja soov testida piire. Nagu ka etteennustavalt valisime oma hüüu: “Meeri, Meeri, Kadri, Siiri – täna lähme üle piiri!”.
Meie võistkonna nimi on Priimuse Printsessid, kuid see ei tähenda sugugi seda, mida sõna printsess sageli esile kutsub. Me ei ole siidinäpud, kes ootavad, et keegi teine raskused meie eest lahendaks. Vastupidi – oleme visad ja sihikindlad naised, kes ei pelga võsa, valu ega väljakutseid! Järgmise aasta eesmärk on tulla tagasi kogemuse võrra targemana, vältida seekordseid vigu ja näidata iseendile, et suudame veelgi paremini.
