Artikkel 2012 aasta ajakirjast “Eesti Skaut”.
Viimasel kuuel ERNA Matkal osalejale on artiklis räägitud muudatused tuttavad. Millised olid muudatused ja matkapunktid aastal 2012?
13. ERNA matk sai tehtud! Ja rõõm oli kuulda, et hea meel selle üle oli nii osalejatel kui ka tegijatel. Kuna seekord oli omajagu asju teistmoodi kui varem, siis alljärgnevalt sellest kõigest väike kokkuvõte nii sõnas kui ka pildis. Alustuseks juba toimumisaeg oli pisut erinev kui eelmistel aastatel – matk toimus augusti esimese nädala asemel seekord augusti teisel nädalal ja sai seekord alguse Kose-Ristilt. Kui varem olid valikus raske, keskmine ja lihtne rada, siis nüüd 36 h ja 24 h rada, kandes uusi uhkeid nimetusi – Hauka ja Tümleri, mõlemad pärit ajaloolise Erna retke luuregruppide nimedest. Ka matkarada ise oli sel korral pisut teistmoodi – kontroll- ehk tegevuspunktide vahemaad olid lühemad, tegevuspunkte ennast kokku pisut rohkem ning kahes kohas olid need koondatud kobarpunktideks (kolm tegevuspunkti hästi lähestikku), et osalejatel ja ka tegijatel seltskondlikum oleks ning lõkke (ja kitarrimängu) saatel ka rohkem skautlikku meeleolu mängu tuua. Stardist said võistkonnad seekord kaasa puhta kaardi ning ainult esimese punkti koordinaadid vastupidiselt varasemale, kus kõik punktid olid kas kaardile märgitud või koordinaatidena kaasa antud. Seekord selgus iga järgneva punkti asukoht eelnevas, mis tähendas ühtlasi seda, et matka lõpetamiseks tuli kõik punktid läbi käia. Et aga mitte päris kõike uutmoodi teha, siis oli traditsioonilisi asju ka – matka finiš asus traditsiooniliselt Kautlas ja nagu ikka oli matkale kaasatud ka tinglik vastane ehk Kaitseliidu Tallinna Maleva korraldatud vastutegevus, kes seekord mõlemal rajal kõikide võistkondade tegemisi püüdis tabada mängides ka ise oma luuremängu. Ja nende tulemus oli hea.
PARIMAD TEGEVUSPUNKTID
Finišis küsisime lõpetanud võistkondadelt enam meeldejäänud tegevuste kohta. Osalejate poolt tunnistati põnevamateks tegevuspunktideks Tartu skautide poolt Ott Pruulmanni eestvedamisel ehitatud kõrgseiklusrada, Raimo Läänemetsa ja Mikk Tarvase loodud veest ja liivast läbikäiv päris palju füüsilist jaksu nõudnud takistusrada ning Mihkel Tammaru ja SoftProject OÜst Indrek Velthuti poolt organiseeritud airsoft relvadest laskmisülesanne starditegevusena. Lisaks leidsid rõõmsa meenutusena mainimist ka luureülesanne „Vaikne mets”, kus tuli jälgitava-nähtava-kuuldava põhjal luureraport koostada; Karolin Lillemäe ja Raimo Läänemetsa punkt – vibu ja oherdiga tuletegemiskatse; Kalle Kuusiku korraldatud rebasejaht (raadioülesanne); Päästeametist Sirgo Voore organiseeritud komplekstegevus, kus oli vaja 10 minuti jooksul tuletõrjevoolikud kokku rullida, terve meeskonnaga ämblikuvõrgust läbi ronida ja lisaks veel tuletõrjeteemalist Aliast mängida; Punase Risti Järvamaa Seltsist Ulvar Kuninga lavastatud meditsiinipunkt ning Laura Õiguse ja Triin Tubala eestvedamisel korraldatud telgipüstitamine seltskonnaga, kus üks ei näe, teine ei kuule ja kolmas ei räägi. Palju kiidusõnu said ka rajal abiks olnud esmaabiekipaaži inimesed Anna- Kaisa Veetamm ja Tody Tubli ning alati rahulikud ja sõbralikud hääled telefonis – Mairi ja Rommi Saar ehk VAJ (võistlejate asukoha jälgimissüsteem). Osalejate tagasiside põhjal tunti puudust veel ehk mõnest rahulikumast mõtlemisülesandest ja toodi välja, et hirmufaktor, kus tuli sobrada käega kinnises limukaid sisaldavas kotis, oleks võinud hirmsam olla. Head osalejad, matka staap mõtleb selle peale. Kui tegevuspunktid läbitud, algas samuti selle matka uuenduslik osa – võistkonnad said kätte orienteerumiskaardid ning asuti koostama taktikalist plaani valikorienteerumiseks ja seda põhimõttel – mida rohkem ja kaugemaid punkte läbida, seda suuremaks punktisumma kasvab. Orienteerumismängu oli metsa lavastanud paljukordne Eesti meister ja 1991. aasta maailmameistrivõistluste pronksmedaliomanik Sixten Sild. Suur aitäh selle eest! Samuti oli muudatuseks see, et kõik võistkonnad pidid jõudma finišisse vastavalt valitud rajale täpselt kas 24 või 36 tundi pärast oma stardiaega. Kõik lõpetanud said sellega kenasti hakkama, enamikel jäi aega pigem ülegi, kuid siiski mitte nii palju, et orienteerumisalal kaugemaid punkte noppida, nagu korraldajad olid plaaninud, ja nii kujunes Kautlasse tuleva teeääre põõsastik võistkondade puhkealaks, et oma finišiaega oodata.
Finišis aga oli seekord teelisi vastu võtmas lisaks finišimeeskonnale ja soojale supile ka kuum Seltskonna saun (http://www.facebook.com/haagissaun), küll koos külma veega, aga pärast pikka rassimist oli see osalejate sõnul kõik kokku väga lõõgastav kogemus. Ja nagu eelmiselgi aastal olid ka sel korral kõikidel võistkondadel ning ka vastutegevusel rajal kaasas träkkerid, mis nende liikumist kogu matka vältel jälgisid ja salvestasid. Läbitud trajektooride tulemusi saavad kõik huvilised vaadata Internetis aadressil: http://sportrec.navirec.com/ui/#17vbeqf. Plaanitud 30–40 kilomeetri asemel said enamiku jalad taas küll omajagu pikema teekonna osaliseks, kuid siiski tundus, et tehtud uuendused võeti hästi vastu ja võime matka kordaläinuks lugeda. ERNA matk 2012 staap tänab südamest veelkord kõiki ERNAtegijaid, kes nagu osalejad ütlesid – igas punktis väga sõbralikult ja naeratus näol võistlejaid vastu võtsid! Ning samuti suur aitäh meie toetajatele – Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Nissan, Sportrec OÜ, Metsatervenduse OÜ, AS Kiirkandur, OÜ Pihuvere Kruus ja RMK.
Mõttekilde osalejatelt:
Võistkond Ajaleidjad: „Punktikohtunikud olid väga toredad! Kõik olid osavõtlikud ning uurisid, kuidas jalad ja üleüldse olla on. Eriti vahva oli eitsmes punkt, kui punkti pererahvas (Marit Voog ja Markus Alfred Kõiv, toim.) rääkis küpsistest ja kakaost – mõtlesime, et jess, saime ikkagi paradiisi! Aga siis, kui hakkasid tulema „agad”, et kolm lihtsat ülesannet enne, kui neid häädusi antakse, saime aru, et oleme ikka veel elus …”. Võistkond Sustabainalistid rääkis finišis ühe armsa loo ka kohtumisest kohalike elanikega. Nimelt Viskla külas oli tee äärde üles sätitud laud morsi ja muu hea-paremaga ning lapsed olid ka eraldi lipu valmis õmmelnud, et sellega meie matkalisi tervitada. Nad olid kuulnud, et matk nende kodu lähiümbruses toimub, aga et see lausa nende külast läbi läheb, selle üle olid nad eriti uhked ning nähes aknast esimese võistkonna möödumist, asuti kohe ettevalmistusi tegema ning võistkond Sustabainalistid olid siis esimesed, kes sellest vastuvõtust osa said.
